MEIE INIMESED
Hiiumaa Köök ja Pagar 110.juubeliaasta puhul tutvustame pikaaegse tööstaažiga kolleege, kes on aastakümnete jooksul panustanud ettevõtte käekäiku ning arengusse. Tunnustame ja täname hiidlasi meie seast, kes on hea seisnud selle eest, et meie igapäevane toidulaud nii kodus, lasteasutuses, koolis kui töökohal oleks tervislik, kvaliteetne ja maitsev.
ENE KIIN
Kui tänane Hiiumaa Köök ja Pagar vahetusevanem Ene Kiin Hiiumaalt saadud suunamiskirjaga ETKVL Kooperatiivkooli soovis õppima asuda, selgus peagi, et südamelähedasele erialale sissesaamine ei olegi nõnda lihtne kui võiks arvata – kondiitriks õppida soovijate hulk oli oluliselt suurem kooli vastuvõtuvõimalustest. Põlise hiidlasena ei andnud Ene alla ja lükkas tagasi ka alternatiivse pakkumise kokaks õppida.
Lõpuks võttis kool erialale vastu plaanitust rohkem õpilasi lootuses, et mingi hulk õppureid langeb õpingute jooksul nagunii välja, kuid arvatavalt ei kuulunud nende hulka ei Ene ega ka teised kodusaarelt pealinna õppima asunud kanged tüdrukud.
Õpingute järel kodusaarele naasnuna ootas Enet ees tööleasumine Kärdla linna Hiiu tänava kondiitrikojas, kus valmisid toona kõik tordid, väikesaiad, koogid ja kringlid. Väikeses kollektiivis oli hea oma karjääri alustada, sest ka õpinguteaegne praktika oli samas tehtud ning tulevaste kolleegidega tuttavaks saadud.
Toonase kondiitrikoja tordid olid oluliselt tagasihoidlikuma väljanägemisega ning sedavõrd uhkeid lilli ega muid kaunistusi väga palju ei pruugitud. Eks lillede valmistamine oli täpsust ja kannatlikkust nõudev töö, mida igaühele polnud jagunud, kuid Enel oli tordilillede valmistamine koolis kätte jäänud ning seetõttu sai ta tihti võimaluse oma oskusi rakendada. Tal on ka hästi meeles eritellimus ühe hästi ilusa tordi valmistamiseks. Kondiitrid nägid hulgakesi vaeva, kreemitasid, valmistasid palju roose ning olid väga uhked oma töö üle. Kui klient oli tellitud tordil järgi käinud ja lahkunud, tuli müügiputkast müüja ja jagas äsjanähtud ehmatust ka kondiitritega – klient oli tordi pistnud kilekotti ning kotisangadest kinni hoides minema vantsinud. Võib arvata, et tollest hästi ilusast ning hingega valminud tordist ei olnud sihtkohta jõudes just palju järel.
Aastal 2000 oli Enel võimalus osaleda Tallinna Toidumessi kondiitrite võistlusel ning tihedas konkurentsis saavutas Ene valmistatud tort neljanda koha. Samuti on Enel olnud võimalus panustada Hiiumaa kohvikutepäeva kümnendaks juubeliks kümnemeetrise ja pea sajakilose rekordtordi valmimisele, kuid hoopis eredamalt on meeles 2007.aasta, mille juulikuu seitsmendal kuupäeval otsustasid väga paljud noorpaarid abielluda. Mitmekorruselisi ja erinevate kaunistustega tortide tellimusi tuli nõnda palju, et tööandja pidi selleks täiendavaid tordialuseid soetama ning valminud tordid olid väga suured ja kondiitritel oli tõsiseid raskusi nende külmikutesse mahutamisega.
Vahetusevanemana suures kollektiivis töötamist ei saa Ene sõnul kuidagi pidada rutiinseks ega igavaks – ükski järgnev päev ei ole sarnane eelmisega. Ene sõnul tuleb tööd teha hinge ja lustiga, siis ei pea õhtul koju minnes pead vaevama töömõtete ega -muredega. Viimaseid aitavad hõlpsasti unustada ka lugemine ja laulukooris kaasalöömine.
Kolleegid hindavad Ene puhul väga tema töökust ja asjalikkust ning kiidavad seltskondlikku ja aktiivset olekut. Ja eraldi väärib märkimist Ene hiidlaslik huumorimeel.
Ilusat juubeliaastat, Ene!
