MEIE INIMESED
Hiiumaa Köök ja Pagar 110.juubeliaasta puhul tunnustame ja täname pikaaegse tööstaažiga kolleege, kes on aastakümnete jooksul panustanud ettevõtte käekäiku ning arengusse ning hea seisnud selle eest, et meie igapäevane toidulaud nii kodus, lasteasutuses, koolis kui töökohal oleks tervislik, kvaliteetne ja maitsev.
INGA HELLASTE-ROOSA
Kui Inga 1997.aastal Hiiumaa Tarbijate Ühistusse tööle tuli ning oma tööraamatusse tööd alustava sissekande sai, pidas ta end esiti „üle-tee-tulijaks” – ilma eelneva kogemuseta ja lootuses, et ehk saab hakkama. Nüüd, paar aastakümmet hiljem, on ajutisest valikust saanud saanud armastatud töökoht pagarikojas, mis pakub ühtmoodi nii püsivust, kindlustunnet kui ka uusi väljakutseid, mis ei lase pikalt mugavustsoonis vedeleda.
Selgelt mäletab Inga tööperioodi algusaegadest küpsetusplaatide küürimist ning seda, et kohvisaia keerud ei tahtnud tulla kuidagi sellised kui oleks pidanud. Tänaseks on nii kohvisaiakeerud kui muud töövõtted sedavõrd selged, et neid kasvõi unepealt rakendada. Lisaks on aastakümnete kogemused nii enesele kui „üle-tee-tulijate” juhendamisel õpetanud, et iga töö on tahtmise korral õpitav, kuid selle eelduseks on sisemine soov ning ühtki tööd ei tohiks teha selliselt, et keegi peaks hiljem hakkama poolikult tehtud tööd ringi tegema.
Lõbusaid tööalaseid seiku meenutades on Ingal varukast võtta kaks juhtumit rummipallidega.
Esimese puhul juhtus kord nõnda, et puhtal tunde järgi taignale lisatud konjakikogus tundus juba veidi suur olevat, kuid päästa polnud enam midagi. Aga kui taignakausi juurde jõudnud kolleeg eeldas, et retseptis ette nähtud jook on veel üldse lisamata ja uhas taignasse veel ühe arvestatava koguse vägijooki, said tolle korra rummipallid erakordselt mahlakad ning sedavõrd tummise maitsega, mida mäletatakse siiani.
Aga hoopis teisest korrast on meenutada lugu, kuidas tuli n-ö õunte pealt kogust ennustades valmis teha paras ports tainast. Ja kui suure õhinaga märkimisväärne kogus valmis sai, selgus, et tegelik vajaminev kogus oli vaid veerandik valminust. Kuid midagi polnud teha – tainas tuli ära kulutada ning nii ei jäänudki muud üle kui rullida valmis kordades rohkem rummipalle kui oleks vaja olnud. Taoline kogemus õpetas eelkõige, et ennustamine võib olla üsna tänamatu õnnemäng…
Inga on veendunud, et viimaste aastate arengud ja arendused on olnud vajalikud ning ainuõiged, et hiiumaine toit saaks katta võimalikult paljud toidulauad üle Eesti. Ja kuigi esmakohtumine unikaalse väljanägemisega ja teistmoodi tähtede Hiiumaa Köök ja Pagar tunamullu loodud logo võõras ja teistsugune, on tänaseks saanud Ingast selle suur fänn. Ja ta teab, et ka paljusid tema mandri tuttavaid selline lahendus köidab ja kõnetab.
Kaunist juubeliaastat, Inga!
